Aga mis siis, kui ma ei võta Jumalat
vastu, aga ei lükka ka eemale?

K: „Aga mis siis, kui ma ei võta Jumalat vastu, aga ei lükka ka eemale? Kui ma ei ütle, et Jumalat pole olemas, kuid ei kinnita ka, et ta on päriselt olemas?“

Meie V: Võib-olla sõltub kõik sellest, mille kohta sa oma südames tead, et see on tõde. Teisisõnu, sa seisad võib-olla ühel päeval Jumala ees ja sõnad: „Aga ma ei teadnud, et Sa olemas oled!“ Ja Tema võib vastata: „Teadsid küll. Ma tegin kõik selleks, et sa teaksid. Sügaval südames teadsid sa, et ma olemas olen. Ma tean, sest mina panin selle teadmise sinna. Aga ikkagi ei tahtnud sa mind tunda, nii keeldusidki sa tunnistamast, et ma olemas olen. Sa eirasid seda informatsiooni, mida ma sulle andsin, aga see on seal ikkagi olemas.“

Enam kui tõenäoline on, et me vastutame selle eest, mida me teame. Tegelik küsimus on siis aga, et mida me tegelikult teame? Kui palju teadmisi on Jumal meie südametesse pannud? Mis iganes see ka oleks, meid on kutsutud sellele vastama. Ja on võimalik, et me teame asju, mida me pigem ei tunnistaks. Piibel ütleb, et süda on petlikum kui kõik muu (Jeremija 17:9).

Sinu küsimus tundub olevat: „Aga mis siis, kui ma jään kahevahele, lihtsalt ei tee kunagi otsust?“ See oleks okei, kui sul tõesti ei oleks mingit infot, mille põhjal edasi minna. Kuid Piibel ütleb, et Jumala olemasolu tõendiks on meie ümber oleva maailma keerukus ning et seepärast oleme vastutavad, teadmisega, et Ta on olemas. ema nähtamatu olemus, tema jäädav vägi ja jumalikkus on ju maailma loomisest peale nähtav, kui mõeldakse tema tehtule, nii et nad ei saa endid vabandada. (Roomlastele 1:20)

Mis siis, kui asi on läinud veel kaugemale? Paljud inimesed on öelnud, et nad on aastaid tunnetanud, kuidas Jumal on nende südamele „koputanud“, justkui püüdes sisse pääseda. Kui see vastab selle inimese puhul tõele (ja Jumal teab seda), siis otsuse tegematajätmine Tema suhtes oleks sama, mis Tema tagasilükkamine. Kui Ta on palunud võimalust tulla meie ellu/südamesse, siis keskteed ei ole.

Ja siis on veel Jeesus Kristuse isik. See mees väitis, et ta on Jumal, tegi selle tõendamiseks imetegusid, suri meie pattude eest, tõusis surnuist üles ja jättis meile oma elukirjelduse, mida saame lugeda. Seesama isik ütles: „Kes ei ole minuga, on minu vastu“ (Luuka 11:23). Jeesusega ei saa sa kahevahele jääda. Sellist valikuvõimalust ta meile ei andud.

Veel üks asi, mille mõelda: selle elu eesmärk võibki olla otsuse tegemine Jumala poolt või vastu. Kui nii ongi, siis võib-olla on meil võimatu jätta otsus tegemata. Teisisõnu, kui me ei ütle Jumalale jah, oleme öelnud ei.

Saada lehekülg sõbrale
Kuidas alustada suhet Jumalaga