Küsimused elu ja Jumala kohta
Küsimused elu ja Jumala kohta
    • Avaleht >> Eksistents >> Kas Jumal on olemas?  

Kas Jumal on olemas?

Kas Jumal on olemas? Kas on tõendeid Jumala olemasolu kohta? Järgnev artikkel pakub välja põhjuseid, miks uskuda Jumala olemasollu...

Autor: Marilyn Adamson

Kas sa ei tahaks, et keegi kasvõi ükskord näitaks sulle tõendeid Jumala olemasolu kohta? Ei mingit käteväänamist. Mitte mingeid väiteid, et „sa lihtsalt pead uskuma“. Käesolev artikkel on siiras katse tuua välja tõendeid Jumala olemasolu kohta.

Kuid kõigepealt mõtle sellele. Kui ollakse vastu isegi võimalusele, et jumal on olemas, siis saab kõiki põhjendusi seletada teisiti või pidada neid lihtsalt ebaolulisteks. Seda võib võrrelda olukorraga, kus keegi keeldub uskumast, et inimesed on kuu peal käinud – sellisel juhul ei muuda mitte miski tema arvamust. Pildid kosmonautidest kuu peal kõndimas, intervjuud astronautidega, kivid kuult... kõik need tõendid on sellisel juhul mõttetud, sest et ta on juba ette otsustanud, et inimesed ei saa kuidagi kuu peal ära käia.

Mis puudutab Jumala eksisteerimist, siis Piibel ütleb, et on inimesi, kes on näinud piisavalt tõendeid, kuid kes on tõde Jumala kohta ignoreerinud.1 Teisest küljest neile, kes tahavad teada, kas Jumal on olemas, ütleb Ta: „Ja te otsite mind ja leiate minu, kui te nõuate mind kõigest oma südamest. Ja ma lasen teil mind leida.“2 nne, kui hakkad uurima, kas miski võiks osutada Jumala olemasolule, küsi eneselt, kui Jumal on olemas, kas ma üldse tahaksin Teda tunda? Niisiis, mõned põhjused järelemõtlemiseks...

1. Kas Jumal on olemas? Meie planeedi keerukus osutab projekteerijale, kes mitte ainult ei loonud universumi, vaid hoiab seda ka tänapäeval käigus.

Võib tuua palju näiteid Jumala loometöö kohta. Võimalik, et neid on lõputult. Allpool on mõned neist ära toodud:

Maa... on just täpselt parajate mõõtudega. Maa suurusest tulenev külgetõmbejõud hoiab kinni õhukest kihti peamiselt lämmastikust ja hapnikust koosnevat gaaside segu, mis ulatub ainult umbes 50 miili kõrgusele [~80 km] Maa pinnast. Kui Maa oleks väiksem, poleks atmosfääri olemasolu võimalik nagu Merkuuril. Kui Maa oleks suurem, sisaldaks selle atmosfäär vaba vesinikkunagu Jupiteril.3 Maa on ainuke teadaolev planeet, millel on just õigest gaaside segust atmosfäär, mis hoiab alal taimset-, loomset- ja inimelu.

Maa on päikesest õigel kaugusel. Mõelge nendele temperatuuridele, millega me kokku puutume: umbes -30 °F [-35°C;] kuni +120°F [+50°C]. Kui maa oleks päikesest kaugemal, külmuksime me kõik ära. Kui me oleksime lähemal, kõrbeksime ära. Isegi tilluke erinevus maa asukohas päikese suhtes muudaks elu maal võimatuks. Maa jääb oma täiuslikule kaugusele päikesest, tiireldes samal ajal päikese ümber kiirusel, mis ulatub peaaegu 67 000 miilini tunnis [~108 000 km/h]. Ta pöörleb ka ümber oma telje, tänu millele saab kogu maakera pind iga päev soojeneda ja jahtuda nagu kord ja kohus.

Ka kuu on täiusliku suuruse ja kaugusega maast just selle mõju osas, mida avaldab tema külgetõmbejõud. Tänu kuule on ookeanis tõusud ja mõõnad, mis on olulised selleks, et vesi liiguks ja ei jääks seisma ning samas hoiab ta ookeane valgumast üle kontinentide.4

Vesi... värvitu, lõhnatu ja maitseta ning sellest hoolimata ei suuda ükski elusolend ilma veeta ellu jääda. Taimed, loomad ja inimesed koosnevad peamiselt veest (umbes kaks kolmandikku inimkehast on vesi). Näitan, miks vee omadused on elu olemasoluks tähtsad:

Sellel on ebatavaliselt kõrge keemis- ja külmumistemperatuur. Vesi võimaldab meil elada kõikuva temperatuuriga keskkonnas, hoides samal ajal meie organismid püsivalt 98.6 °F kraadi juures [36,6°C].

Vesi on universaalne lahusti. Vee säärane omadus tähendab, et tuhandeid kemikaale, mineraale ja toitaineid kandub kuni kõige väiksemate veresoonteni.5

Samuti on vesi keemilises mõttes inertne. Muutmata iseenda koostist, võimaldab vesi kehal omistada ja kasutada toitu, ravimeid ja mineraale.

Veel on ainulaadne pindpinevus. Tänu sellele saab vesi liikuda taimedes ülespoole gravitatsioonile vastupidises suunas, viies elutoovat vett ja toitaineid isegi kõige kõrgemate puude latvadesse.

Vesi külmub pealtpoolt alla, nii et kalad saavad talve üle elada.

Üheksakümmend seitse protsenti meie planeedi veest on ookeanides. Ühtlasi on maakeral ka oma süsteem soola veest eraldamiseks ja kogu ülejäänud planeedini viimiseks. Ookeani vee aurustudes jäävad soolad maha ning moodustuvad pilved, mida tuul viib maa kohale, et vett jaguks taimedele, loomadele ja inimestele. See on puhastus- ja varustussüsteem vee taaskasutamiseks ja ümbertöötlemiseks, mis hoiab alal elu meie planeedil.6

2. Kas Jumal on olemas? Inimaju keerukus näitab, et selle tekkimise taga on kõrgema intellektiga olend.

Inimaju... töötleb samaaegselt meeletut hulka informatsiooni. Aju registreerib kõiki värve ja objekte, mida näed, temperatuuri, jalgade survet vastu põrandat, sind ümbritsevaid helisid, kuivust su suus ja isegi klaviatuuri tekstuuri. Aju registreerib emotsionaalseid reaktsioone, mõtteid ja mälestusi. Samal ajal valvab aju ka selliste kehaliste funktsioonide üle nagu hingamisrütm, silmalau liikumine, nälg ja käelihaste liikumine.

Inimaju töötleb rohkem kui miljon infoühikut sekundis.7 Sinu aju kaalub kogu selle teabe tähtsust sõeludes välja vähemolulise. Taoline info eritluse funktsioon võimaldab keskenduda ning elus efektiivselt toime tulla. Kas saab tõesti väita, et paljas juhus lõi sellise imetlusväärse organi nagu seda on aju, mis tegeleb rohkem kui miljoni infokilluga sekundis, eraldades tähtsa vähemtähtsast ning võimaldades reageerida kõige olulisemale informatsioonile... Kas see tekkis juhuse läbi? Kas puhtalt bioloogilised põhjused aitasid moodustada täiuslikel kudedel, vereringel, neuronitel, struktuuril? Aju toimib teistest organitest erinevalt. See on intelligentne, suudab arutleda, tunda, unistada ja planeerida, tegutseda ning teiste inimestega suhelda. Kuidas seletada inimaju?

3. Kas Jumal on olemas? „Juhus“ või „looduslikud põhjused“ ei ole piisav seletus.

Jumala olemasolu asemel võib uskuda ka sellesse, et kõik meid ümbritsev tekkis looduslikel põhjustel juhuse läbi. Kui keegi veeretab täringuid, siis võimalus, et ta saab kuute paari, on üks asi. Hoopis teine asi on see, kui tühjale täringule tekivad täpid iseenesest. Mida Pasteur üritas tõestada sajandeid tagasi, on teadus kinnitanud - elu ei saa tekkida elutust. Kuidas tekkis loomne ja taimne elu?

Samuti ei saa ainult looduslike põhjustega seletada seda, kui suur on inimese DNA-s oleva täpse informatsiooni hulk. Kui jätta välja Jumal, siis jääb ainult järeldus, et kõik see tekkis ilma põhjuseta, kujundajata, ning on lihtsalt hea õnne tulemus. Kui nähakse keerukat kujundust, siis on vaimselt puudulik panna selle teke hea õnne arvele.

4. Kas Jumal on olemas? Et väita kindlalt, et Jumalat ei ole olemas, peab eirama tohutut hulka inimesi, kes usuvad kogu südamest, et Jumal on olemas.

Ma ei ürita väita, et kui piisavalt palju inimesi usub millessegi, siis see ongi tõde. Teadlased on näiteks avastanud uusi fakte universumi kohta, mis lükkasid ümber eelnevad tõekspidamised. Kuid teaduse edenedes ei ole ükski avastus ümber lükanud matemaatilist tõenäosust, et kõige olemasoleva taga on intelligentne looja. Tegelikult mida rohkem teadus avastab inimelu ja universumi kohta, seda selgemaks saab, kui keerulise ja detailse kujundusega need on. Selle asemel, et osutada Jumala mitte-eksisteerimisele, kuhjuvad tõendid intelligentse looja kasuks. Kuid objektiivsed tõendid pole veel kõik.

On palju suurem küsimus. Läbi ajaloo on miljardid inimesed tunnistanud, et on sügavalt veendunud Jumala olemasolus, milleni nad on jõudnud oma subjektiivse isikliku suhte kaudu Jumalaga. Tänapäevalgi võiksid miljonid rääkida üksikasjalikult oma Jumalakogemusest. Nad räägiksid vastatud palvetest ja imelistest konkreetsetest viisidest, kuidas Jumal on nende eest hoolitsenud ja juhtinud tähtsates isiklikes otsustes. Nad mitte ainult ei kirjeldaks oma uskumusi, vaid detailselt ka seda, kuidas Jumal on nende eludes tegutsenud. Paljud on kindlad, et armastav Jumal on olemas ja on näidanud, et ta on ustav. Kui sa oled skeptik, kas sa võid täie kindlusega väita: „Minul on täielikult õigus ning nemad kõik eksivad Jumala suhtes.“?

5. Kas Jumal on olemas? Me teame, et Jumal on olemas, kuna ta püüab meie tähelepanu. Ta püüab pidevalt meid enese juurde tuua.

Ma olin kunagi ateist. Ning nagu kõikidele ateistidele ei meeldinud mulle, et inimesed uskusid Jumalasse. Miks ateistid kulutavad nii palju aega, tähelepanu ja energiat, et ümber lükata midagi, mille olemasollu me isegi ei usu?! Miks me seda teeme? Kui ma olin ateist, siis panin oma püüded selle arvele, et ma hoolitsesin vaeste pettekujutelmades inimeste eest... aidates neil mõista, et nende lootus oli alusetu. Ausalt öeldes oli mul veel üks põhjus. Kui ma vaidlesin nendega, kes uskusid Jumalasse, olin tegelikult sügavalt huvitatud sellest, kas nad suudaksid mind vastupidises veenda. Osa minu otsinguist oli ka selleks, et vabaneda Jumala-küsimusest. Kui ma suudaksin lõplikult tõestada usklikele, et nemad eksisid, siis see küsimus langeks ära ning ma saaksin vabalt oma elu edasi elada.

Ma ei mõistnud, et põhjus, miks jumala-teema mind nii rõhus, oli see, et Jumal ise tõstatas selle teema minu elus. Ma olen mõistnud, et Jumal soovib, et me teada tunneksime. Ta lõi meid selleks, et me tunneksime teda. Ta on meid ümbritsenud tõenditega iseenda kohta ning hoiab küsimust tema olemasolu kohta pidevalt meie ees. Tundus, et ma ei suuda jätta mõtlemata Jumala olemasolu võimalikkuse peale. Tegelikult sellel päeval, kui ma otsustasin tunnistada Jumala olemasolu, alustasin palvet sõnadega: „Hästi, sinu võit...“. Võimalik, et tegelikult häirivad ateiste Jumalasse uskuvad inimesed sellepärast, et Jumal püüab neid enesele võita.

Ma ei ole ainuke, kes on seda kogenud. Malcolm Muggeridge, sotsialist ning filosoof, kirjutas: „Mul oli tunne, et kuidagi, peale otsingute, püüdis keegi mind enesele võita.“ C. S. Lewis on meenutanud, kuidas „õhtu õhtu järel tundsin, et mil iganes mu mõte eemaldus tööst kasvõi sekundiks, lähenes mulle kindlalt ja järelejätmatult see, kellega ma kogu südamest ei soovinud kohtuda. Ma andsin alla ja tunnistasin, et Jumal on Jumal ning põlvitasin ja palvetasin: võib-olla, tollel õhtul, olin kõige nukram vastumeelselt pöördunu kogu Inglismaal.“

Pärast seda kirjutas Lewis raamatu, mille pealkirjaks sai „Tabatud rõõmust“, sest ta oli kohtunud Jumalaga. Ka minul polnud peale Jumala olemasolu õiguspärase tunnistamise mingeid ootusi. Kuid järgnevatel kuudel ma hämmastusin, nähes tema armastust minu vastu.

6. Kas Jumal on olemas? Erinevalt teistest ilmutustest Jumala kohta on Jeesus Kristus kõige selgem võrdpilt sellest, kuidas Jumal meid enesele püüab võita.

Miks Jeesus? Kui vaadata erinevaid suuri maailma religioone, siis näeme, et Buddha, Muhamed, Konfuutsius ja Mooses kirjeldasid endid kui õpetajaid ja prohveteid. Mitte keegi neist ei väitnud, et on Jumalaga võrdne. Üllataval kombel tegi seda Jeesus. See eristab Kristust kõigist teistest. Ta ütles, et Jumal on olemas ja et tema ise ongi Jumal. Kuigi ta rääkis oma Taevasest Isast, ei teinud ta seda kui kellestki eraldiseisvast, vaid otsekui oleks nende vahel väga lähedane liit, mis on ainulaadne kogu inimkonnas. Jeesus ütles, et kõik, kes olid näinud teda, olid saanud näha Isa ja igaüks, kes uskus temasse, uskus Isasse.

Ta ütles: „Mina olen maailma valgus. Kes järgneb mulle, ei käi pimeduses, vaid tal on elu valgus.“8 Ta väitis, et tal on omadusi, mis saavad olla ainult Jumalal: õigus andestada inimestele nende patud, võim vabastada neid patustest harjumustest, anda inimestele õnnistatud ja põnevat elu ning igavest elu taevas. Erinevalt teistest õpetajatest, kes tahtsid, et inimesed kuulaksid, mida neil öelda on, tahtis Jeesus, et inimesed uuriksid tema loomust. Ta ei ütelnud:“Käige mu sõnade järgi ja te leiate tõe.“ Ta ütles: „Mina olen tee ja tõde ja elu. Ükski ei saa minna Isa juurde muidu kui minu kaudu.“9

Milliseid tõendeid tõi Jeesus oma väidetele enda jumalikkuse kohta? Ta tegi seda, mis on inimlikult võimatu. Jeesus tegi imesid. Ta tervendas inimesi: pimedaid, vigaseid, kurte, mõned ta isegi äratas surnuist üles. Tal oli võim asjade üle: ta võlus ei kusagilt välja piisavalt toitu, et tuhanded inimesed söönuks saaksid. Ta tegi imesid, mis ületasid füüsika seadusi: kõndis järveveel ning käskis paari sõbra pärast möllaval tormil lõppeda. Väga erinevat päritolu inimesed järgisid Jeesust, sest ta suutis läbi oma imetegude nende vajadusi rahuldada. Ta ütles, et kui te ei usu muu pärast, siis uskuge mu tegude tõttu.10

Jeesus Kristus näitas, et Jumal on leebe, armastav, teadlik inimeste enesekesksusest ja puudustest ning samas soovib ta väga isiklikku suhet meiega. Jeesus näitas, et kuigi Jumal näeb meid patustena, kes on ära teeninud karistuse, oli Jumala armastus meie vastu siiski suurem ning ta mõtles välja uue plaani. Jumal võttis ise inimkuju ning kandis karistuse meie pattude eest. Kõlab naeruväärselt? Vahest tõesti, kuid paljud armastavad isad vahetaksid rõõmuga oma lapsega kohad vähiosakonnas, kui nad saaksid. Piibel ütleb, et põhjus, miks me armastame Jumalat, on see, et tema armastas meid esimesena.

Jeesus suri meie eest, et meie leiaksime andestuse. Kõikidest religioonidest, mis inimkonnas on levinud, võib näha Jumalat ulatamas oma kätt inimkonnale just läbi Jeesuse, andes sedasi meile võimaluse alustada isiklikku suhet temaga. Jeesus on jumaliku armastava südame tõestuseks, mis hoolitseb meie vajaduste rahuldamise eest ning tõmbab meid enesele lähemale. Tänu Jeesuse surmale võime leida andestust ja täielikku Jumala-poolset heakskiitu ning olla Jumala poolt tõeliselt armastatud. Jumal ütleb: „Ma olen sind armastanud igavese armastusega, seepärast jääb mu osadus sinuga.“12 Selline on Jumal.

Kas Jumal on olemas? Kui sa tahad vastust sellele küsimusele, uuri, kes oli Jeesus Kristus. Meile on öeldud: „Nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu.“12

Jumal ei sunni meid temasse uskuma, kuigi ta võiks seda teha. Selle asemel on ta andnud meile piisavalt tõendeid oma olemasolu kohta, et me omast tahtest läheksime tema juurde. Maa täiuslik kaugus päikesest, vee ainulaadsed keemilised omadused, inimaju, DNA, inimeste hulk, kes tunnistavad Jumala olemasolu, näriv tunne meie südametes ja mõistuses, mis sunnib meid kindlaks tegema, kas Jumal on olemas, Jumala valmisolek lasta meil end tundma õppida Jeesuse Kristuse kaudu.

Kui sa soovid alustada isiklikku suhet Jumalaga kohe, siis on sul see võimalus.

See on sinu enda otsus, mingit sundust ei ole. Kui sa tahad, et Jumal sulle andestaks, nii et teievaheline suhe saaks võimalikuks, siis palu tal endale andestada ja tulla sinu ellu. Jeesus ütles: “Ennäe, ma seisan ukse taga ja koputan. Kui keegi kuuleb mu häält ja avab ukse [oma südamesse], siis ma tulen tema juurde [südamesse] sisse.“13 Kui sa tahad seda teha, kuid ei ole kindel, mida öelda, siis vahest on see palve abiks: „Jeesus, ma tänan, et surid mu pattude eest. Sa tead mu elu ja seda, et ma vajan andestust. Ma palun, et sa andestaksid mulle ja tuleksid minu ellu. Ma tänan sind, et sa soovid isiklikku suhet minuga. Aamen.“

Jumala silmis on teievaheline suhe igavene. Viidates kõigile neile, kes temasse usuvad, ütles Jeesus meie kohta: „Mina tunnen neid ja nad järgnevad mulle ning ma annan neile igavese elu ja nad ei hukku iialgi ning keegi ei kisu neid minu käest.“14

Niisiis, kas Jumal on olemas? Kõike eelnevat arvesse võttes võib järeldada, et Jumal, kes meid armastab, on olemas ning teda on võimalik isiklikult tunda. Kui sa soovid rohkem informatsiooni selle kohta, mida Jeesus on enese kohta väitnud, Jumala olemasolu kohta või on sul muid sarnaseid suuri küsimusi, siis palun kirjuta meile.

Ma võtsin just Jeesuse oma ellu vastu (natuke kasulikku teadmiseks)...

Ma vist tahan Jeesust oma ellu vastu võtta, palun selgitage seda põhjalikumalt...

Mul on küsimus...

Autorist: Endise ateistina leidis Marilyn Adamson, et on päris raske ümber lükata lähedase sõbra pidevalt vastatud palveid ning elukvaliteeti. Kui ta püüdis oma sõbra vaateid proovile panna, avastas Marilyn oma üllatuseks, kui palju on objektiivseid tõendeid Jumala olemasolu kohta. Kui ta oli umbes aasta kangekaelselt küsimusi esitanud, vastas ta Jumala kutsele ning palus Tal tulla oma ellu ning leiab nüüd, et tema usk Jumalasse on jätkuvalt põhjendatud ning suurt rahuldust pakkuv.

(1) Roomlaste 1:19-21
(2) Jeremija 29:13-14
(3) R.E.D. Clark, Creation (London: Tyndale Press, 1946), p. 20
(4) The Wonders of God's Creation, Moody Institute of Science (Chicago, IL)
(5) Ibid.
(6) Ibid.
(7) Ibid.
(8) Johannese 8:12
(9) Johannese 14:6
(10) Johannese 14:11
(11) Jeremija 31:3
(12) Johannese 3:16
(13) Ilmutuse 3:20
(14) Johannese 10:27-29


Kuidas alustada suhet Jumalaga